Ettevalmistused tiigrijahiks

Juulis juhtub kahe naisega midagi sellist, mida ei ole nendega varem juhtunud. Nad lähevad rongi elama. Nende sihiks on esialgu Baikali järv ning seejärel Vaikne ookean. Ei, neil ei ole plaanis end kaks korda ära uputada. Iga mõistlik inimene saab aru, et see oleks mitte-mõistlik.

Mida nad siis teevad ja miks?
Me läheme tiigreid jahtima, kuid kõigi loomakaitsjate rahustuseks on see kujundlik väljend. Amuuri tiigrid on kõikjal looduskaitse all (ei tea, kas ka loomaaias?), seega nende mahanottimisest me huvitatud ei ole. Tiigrid elavad metsikult Habarovski ja Primorje krais, kuhu viib ka meie retk. Kaitseks võtame kaasa telgi (vist) ja magamiskotid (kindlasti). Tiigrinägemise võimalused ei ole kuigi suured, naised hindavad oma võimalusi väiksemateks kui 100%.

Alaülesandnetena on käsil ka sotsiaalsed eksperimendid, kuidas jääda ellu vähese vene keele oskusega ning kuidas mõjutavad pikad rongisõidud sõprust.

Muideks, kes ei tea, siis amuuri tiigrite näol on tegemist maailma suurimate kaslastega (jah, lõvidest on ka suuremad). Rändavate naiste näol on tegemist aga malbete kiisudega, kellest üks on täiesti aus kaslane - lõvi, teine esindab aga skorpioneid. Ehk siis igati malbed.

Tagasi jõuavad naised 24. juulil. Juhul muidugi kui telk ja magamiskott olid piisavaks kaitseks, sest inimese suudab eelpool kirjeldatud tiiger surmata ühe käpahoobiga (aga 85% toidust moodustavad põdrad ja teised sõralised).

Millal nad lähevad? See alles selgub, nagu ka täpsem teekond tiigriteni.